smita
smita
1smi`ta verb smet smitit, pres. smiter
ORDLED: smit-er
SUBST.: smitande, smitning
1 avlägsna sig
Vill du få tillgång till hela artikeln?
Källangivelse
Nationalencyklopedin,
smita.
http://www.ne.se/uppslagsverk/ordbok/svensk/smita-(1)